Tere tulemast
E.E.L.K. New Yorgi Pauluse Koguduse kodulehele!

Welcome to the Estonian Evangelical Lutheran Church
of St. Paul in New York's website!

Kallid koguduse liikmed,

Septembrikuu  teenistusi  oodates  peatame Jesaja kirja  peatükis 37 salmides 14 ja 15 ,kus prohvet Jesaja kirjutab järgmiselt: “Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette. Ja Hiskija palvetas Issanda poole.”

Martin Lutheri arvates see Vana Testamendi jutt kuningas Hiskijast on väga õpetlik, eriti kui oleme raskustes. Kuningas Hiskijas elas aastatel 715 kuni 686 enne meie ajaarvamist, mis algab Kristuse sünniaastast, ja oli Juudamaa kuningaks ajal, kui Assüüria riik ründas Juudat ja Jeruusalemmat.

Assuri kuningas Sanherib juhatas suurt armeed, mille ülesandeks oli vallutada Jeruu-salemm. Ta saatis kuningas Hiskijale ähvarduskirja. Kirja saatmise eesmärgiks oli hirmutada kuningas Hiskijat ja Jeruusalemma linna anduma vallutaja kätte. Aga kuningas Hiskija tegi mida üks ustav ja Jumala-kartlik kuningas nägi õigeks teha. Ta läks Jumala templisse ja laotas kirja Jumala altari ette ja palvetas. Martin Lutheri järele see jutt kuningas Hiskijast õpetab, kui tähtis on kohe tulla palves Jumala ette raskel ja keerulisel ajal. Ja muidugi ka igal ajal.

Luther tuletab meile meelde, kuidas me harilikult reageerime. Sageli me piiname ennast kartusega ja muretsemisega. Ainuke, mida suudame loota, et saaksime üle oma problemist, vabaneksime oma kartusest ja muretsemisest. Võib ju juhtuda, et muretsemine saab meis võidu ja annab ruumi hingevaenlasele ja ta rünnakutele, märgib Luther. Jutt kuningas Hiskijasat on meile eeskujuks. Raskustes ja hingeahastuses peaksime langema põlvili ja palvetama abi Issandalt. Kuningas Sanherib lahkus Juudamaalt ja naasis oma kodumaale Ninivesse.

PALVE on parim arstiroht, mis on olemas. PALVE toimib alati. PALVE ei jäta meid hätta. PALVEtamine aitab alati. Pidagem seda meeles ka nüüd sellel raskel piirangute ja takistuste ajal, milliseid Covid19-viirus on meie igapäevasesse ellu toonud.

Jeesus lubas: “Ma teen, mis iganes te palute Isalt minu nimel nii et Isa oleks kirgastatud ehk et Isa auhiilgus oleks tunnistatav. Jeesus ütleb: “Mina annan teile mida iganes te palute Isalt minu nimel.” (Johannese ev. 14: 13, 14). Palvetagem ka „Meie Isa palvet“ Jeesuse nimel, siis harjume kasutama Jeesuse nime oma palvetes.

Piiblis öeldakse, et Jumalal on kõik võimalused: anda rahu, anda tervist, anda pikka meelt, anda jõudu ja aidata meid, kes me oleme Tema nimesse, „Isa, Poja ja Püha Vaimu“  nimesse ristitud ja otsaesisele ristimärgiga Temale eraldatud inimesed.  Piibli jutud, mis räägivad parandamistest, on meile tuntud, kuid tuletame meelde näiteks kuningas Hiskija, kellel oli prandamata haigus. Teine kuningate raamat 20: 1-11. Jumal parandas kuningas Hiskija selle tingimusega, et ta pidi kolme päeva pärast minema templisse ja saama seal Jumalalt 15 aastat rohkem eluaega.

Uues Testamendis on mitmeid jutte Jeesuse parandamistest. Johannes 9: 1-12 toob meile jutu pimedast mehest, kelle Jeesus parandas nägijaks öeldes samal ajal: “Mina olen maailma valgus”. Jumala kõike haaravast valgusest saab ka füüsiliselt pime aru oma vaimusilmadega.

Usu vägi parandas ka veritõbise naise. Luuka evangeeliumist loeme:  Ja üks naine, kes oli veritõbine olnud kaksteist aastat ja  kogu oma vara arstide peale ära kulutanud, ning keda ükski ei olnud suutnud terveks teha, see tuli Jeesuse selja taha ja puudutas ta kuue palistust. Ja otsekohe lakkas ta verejooks. Ja Jeesus küsis: „Kes puudutas mind?” Aga kui kõik eitasid, ütles Peetrus: „Õpetaja, rahvahulgad lausa tungivad su peale ja rõhuvad sind.” Aga Jeesus ütles: „Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väge enesest välja minevat.“  Kui naine nägi, et ta ei saa varjule jääda, tuli ta värisedes ja langes Jeesuse ette maha ja kuulutas kogu rahva ees, mis põhjusel ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta otsekohe oli paranenud. Jeesus aga ütles naisele: „Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga!” (Luuka ev. 8: 43-48)

PALVE:  Issand sina üksi valitsed minu elu üle. Kas see on lühike või pikk – ma olen sinu päralt. Anna andeks minu eksimused, ole minu ligi, Issand, kui ma peaks raskest ihuvalust läbi minema. Aita mind kannatustes sinu lohutavaid sõnu meelde tuletada. Ja kui mõtted kõiguvad ning hing ei jõua lootust ja kannatlikust säilitada, siis seisku raskel viimsel tunnil Jeesus ise minu silme ees, et ma saaksin lohutust ja rammu tema kannatamisest. Issand, Sinu kätte annan ma oma vaimu. AAMEN.

Isaiah 37; 14 15: Hezekiah received the letter from the messengers and read it. Then he went up to the temple of the Lord and spread it out before the Lord.  And Hezekiah prayed to the Lord.

Martin Luther finds this Old Testament story about king Hezekiah in prayer to be a good lesson to us when we are in trouble. King Hezekiah lived c. 715 and 686 BC (before Christ) and was the king of Judah when the Assyrian empire attacked Judah  and Jerusalem.

A large army led by Assyrian king Sennacherib  was about to conquer Jerusalem. Sennacherib sent a letter to king Hezekiah full of threats against Hezekiah and Jerusalem. The letter was meant to scare King Hezekiah and Jerusalem in to give up. Hezekiah did what a faithful God fearing king of Juda  could do. He went into the temple and spread the letter out in front of God and prayed for God’s help. Luther teaches with that story the importance of Prayer in time of trouble and fear.

Instead of praying we tend to torture ourselves with fear and worry. All we can think about is trying to get rid of the problem. We become so upset about the problem that it takes complete hold of us. In this way we are lead from the way from prayer to the Devil himself, Luther says.

But on the basis of this story in Isaiah on what Hezekiah did, we should get into the habit in falling down on our knees before God and spreading out our needs and difficulties in front of God. When trouble threatens and we become frightened.

Prayer is the very best medicine there is. It always works and never fails, if we use it. Jerusalem and Juda were delivered from the Assyrians.  King Sennacherib left Judah and went back to his homeland Ninive.

Jesus promised: I will do anything you ask the Father in my name so that the Father will be given glory because of the Son. What does it mean when Jesus says: “I will do anything you ask the Father in my Name.” Christ Jesus is pointing to himself in this passage, Martin Luther writes: “These are peculiar words coming from a human being. How can a mere man make such lofty claims? But with these simple words Christ Jesus clearly states that he is the true and almighty God, equal with the Father.” Christ asks us to pray to God the Father in His name, in Jesus’ name. Christ possesses all of God’s power and strength. Here, Christ sums up what we can ask him for in prayer. He does not limit his. Rather, he says that he will do anything you ask. (See John 14: 13-14)

We all know the Lord’s Prayer, The “Our Father”.  Let’s see what Luther says about this Prayer. He said that we should pray the Lord’s Prayer every day. In the Lord’s Prayer we bring out our needs before God.  Jesus, the Son of God himself gave us this prayer. We can say that this prayer is given to us by God Himself. Right at the beginning of the prayer we address God as “our Father”. Jesus teaches us to respect and love God as a good and the great Father. When we know that God is our Heavenly Father, we trust Him because He will meet our needs and help us in trouble. We are overjoyed to be His children through Christ, Luther teaches. And so, because we trust that He will give us what He promised, we can pray to Him with confidence, in the Name of Christ, our Lord. So always, as the song says: “Bring it to Lord in prayer”.                                                 

Pastor Thomas Vaga
October 2021