Esileht Kog. Tegevus Kalender Meie Kirik Ajalugu Fotod Seadused Kontakt Maakaart Viited
Home Events Calendar About Us History Photos Bylaws Contact Directions Links

 Teenistused / Services at: 1927 Riverside Drive, Los Angeles, CA 90039 (Latvian Ev. Lutheran Church)


 
Esileht | Home
Kalender | Calendar
Jutlused | Sermons
Kirjutised | Articles
Teejuhis | Directions
Kontakt | Contact

Õpetaja:  Enn Auksmann
Tel:  310-745-0450
E-post:
padrepaul@mac.com

Esimees: Heino Nurmberg
Tel: 760-775-9160
E-post: hnurmberg@earthlink.net

Laekur:  Uve Sillat
Tel:  310-836-4210
E-post:
Sillat@att.net

 

Praost Enn Auksmann

 



Esimees Heino Nurmberg

 


EESTI KIRIKU SEINAKALENDER



Ajaleht "Eesti Kirik" väljaandel ilmunud 2017. aasta seinakalendrid on kohale jõudnud. Kalendris on ära toodud Viljandi praostkonna pühakojad: Halliste, Helme, Karksi, Kolga-Jaani, Kõpu, Mõisaküla, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Taagepera, Tarvastu, Viljandi Jaani ja Viljandi Pauluse. Kalendrid on saadaval Eesti Köögi jõululaadal 4. detsembril ja jumalateenistustel.

Kalendri hinnaks on 5 dollarit.

 

 

KOGUDUSE TEATED
 

Koguduse nõukogu peale ametisse õnnistamist 21. mail 2017.
Istuvad, vasakult:  Aili Rebane, esimees Heino nurmberg, õpetaja Enn Auksmann, Uve Sillat.
Teine rida:  Maarja Pallo, Malle Tael, Tiia Mikkelsaar, Heljo Kaskla, Kaie Pallo.  
Kolmas rida:  Tõnis Rebane, Johannes Nukk, Luige Lill, Kuno Lill, Uno Anderson, Raivo Neggo.  Foto:  Mirje Auksmann

 

 

Vastutades nii Jumala Kui Inimeste Ees

Aastaid tagasi kurtsin paarile tuttavale, kui raske on talvel suure lumega kirikusse pääseda, kuna kohalik omavalitsus lükkab puhtaks küll suured teed, ent mitte seda, mis viib suurelt teelt kirikuni.

Minu tuttavad, kes olid pärit Saksamaalt, tegid seepeale imestunud näo ja küsisid, kas Eestis siis ei olegi usuvabadust.

Nüüd oli minu kord üllatuda, kuna ma ei osanud talvist lumekoristust kuidagi seostada usuvabadusega, ent mu sakslastest sõbrad selgitasid, et nende ühiskonna valdava arusaama kohaselt ei tähenda usuvabaduse printsiip mitte ainult seda, et kellelgi ei keelata ega kästa võtta omaks üht või teist konkreetset usundit, vaid ka seda, et riigil ja kõigil avalikku võimu teostavatel institutsioonidel on kohustus tagada, et inimesed saaksid oma religiooni vabalt ja takistamatult praktiseerida. Ning kuna kiriku liikmed on ühtlasi ka ühiskonna liikmed, kuulub selle kohustuse juurde vajadusel ka teede lumest puhtaks lükkamine ühiskondlike vahenditega, et inimesed saaksid oma religiooni praktiseerida, s.t osaleda jumalateenistustel.

Eesti Vabariigi Põhiseadus ütleb antud kontekstis: "Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust." Ma ei oska öelda, kas seda saab juriidilise siduvusega tõlgendada nii, nagu väitsid mu saksa tuttavad, kuid n-ö terve mõistuse seisukohalt on taoline tõlgendus igati mõeldav.

See lugu meenus mulle, kui kuulsin, et üht järjekordset terrorirünnakut kommenteerides olla Eesti Vabariigi president väljendanud rõõmu selle üle, et Eesti olla "rangelt ilmalik riik", kuna see tõsiasi aitavat tagada meie turvalisust.

Presidenti mõtteavaldus on ekslik mitmel põhjusel. Esiteks seetõttu, et lausa seadusandlikul tasemel väljendatud "range ilmalikkus" ei ole hoidnud terrorirünnakute eest näiteks Prantsusmaad või Ameerika Ühendriike. Märksa enam aga seetõttu, et Eesti ei ole "rangelt ilmalik" riik – vähemalt on taolisele järeldusele jõudnud Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaande koostajad, kes ütlevad Põhiseaduse usuvabadust käsitleva paragrahvi kohta muuhulgas:

"Riigikirikut Eestis ei ole. Juriidilise isiku staatust omavad kirikud ja usuühingud on eraõiguslikud juriidilised isikud. See aga ei tähenda, et riik ei võiks religioossete organisatsioonidega koostööd teha ning anda neile avalikke ülesandeid. Riigi selline tegevus tuleb kõne alla eelkõige usuvabaduse tagamise eesmärgil."

 

Jumalateenistuse tervik ja üksikosad - Algus

Jumalateenistuse üksikosade kirjeldamist ja nende tähenduse mõtestamist tuleb alustada tervikust. Kristlik jumalateenistus on inimese kohtumine Jumala, iseenda ja oma kaasinimesega, see on midagi, mis peab sündima nii ihus kui vaimus, kusjuures mitte ainult inimlikus mõttes, vaid ka jumalikus: Kristuse Ihuna ja Tema Vaimu poolt üles ehitatuna, kantuna, täidetuna, vaimustatuna ja juhituna.

Pühakiri ütleb, et "Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal" (1Kr 14:33), ja see tõdemus seisab koguduse jumalateenistuse kontekstis. Niisiis on jumalateenistuse puhul oluline kord.

Üks jumalateenistuse ülesehituse kirjeldamisel kasutatav mõiste – ordo – just seda tähendabki: korda. Või kitsamas mõttes: järjekorda, järjestust, asjakorraldust. Sellest ladinakeelsest sõnast tuleneb näiteks ingliskeelne order, aga ka nii saksa keeles kasutatav kui selle kaudu eesti keelde tulnud liturgiline termin ordinarium – jumalateenistuse enamasti samaks jäävad osad, milleks laias laastus loetakse järgmisi:

Kyrie (Issand halasta) – Gloria (Au olgu Jumalale kõrges) – Credo (Usutunnistus) – Sanctus (Püha, püha, püha) – Agnus Dei (Jumala Tall)

Tegelikult on taolisi ikka ja jälle korduvaid ja kindlal kohal seisvaid elemente veelgi, näiteks mitmesugused kogudusepoolsed vastused või jumalateenistuse lõpul kõlavad õnnistussõnad. Laiemalt võttes on kogu jumalateenistuse ülesehitus ordo – kindel kord ja järjekord, millest igal tavapärasel jumalateenistusel lähtutakse.

Sõnaga ordo või ordinarium paaris kostab tihtipeale teine oluline mõiste: proprium. Sageli seletatakse seda kui jumalateenistuse "muutuvaid osi". Sisuliselt on taoline selgitus õige, kuid tegelikult tähendab sõna proprium midagi, mis kuulub erilisel viisil kellelegi või millegi juurde. Inglise keeles tuleneb siit näiteks sõna property, aga ka sõna proper, mis tähendab millegi sobivust – niisiis kujutab proprium endast liturgia puhul jumalateenistusi taolisi osi, mis kuuluvad ühe või teise päeva, kirikuaasta perioodi või püha juurde, mis on just selleks konkreetseks ajaks ja päevaks kohased. Taolisteks osadeks on enamus palveid, samuti pühakirjalugemised ja veel üht-teist.

Viimaste sajandite jooksul väljakujunenud luterliku jumalateenistuse traditsioon Eestis rajaneb läänekiriku liturgiale, mille aluseks on rooma missa. Seepärast on järgnevalt jumalateenistuse üksikosasid tutvustades peetud silmas just neid kahte: traditsioonilist ladina missat ning sellest välja kasvanud luterlikku jumalateenistust, viimast peaasjalikult 1902. aastal ilmunud eestikeelse Agenda (ja selle järgnevate väljaannete) põhjal.

Oluliseks erinevuseks rooma missaga on see, et luterlik jumalateenistus omistab suure tähtsuse koguduselaulule. Sellest aga teeme loodetavasti juttu edaspidi, nii et järgnevas jumalateenistuse üksikosade käsitluses koguduse koraale eraldi ei nimetata.

Traditsiooniline rooma missa algab ettevalmistuspalvetega, mida luterliku jumalateenistuse puhul asendab osaliselt käärkambris peetav palve enne kirikusse sisenemist ning mille juurde kuulub ka koguduse ühine patutunnistus, mille varasemalt ütlesid vastastikku vaid preester ja altariteener.

Ühine on mõlemale traditsioonile see, et koguduse jumalateenistus algab Introituse ehk algussalmidega. Ajalooliselt oli tõenäoliselt tegemist terve psalmiga, mida lauldi-palvetati vaimulike sisenemise ajal kirikusse (sarnaselt praeguse koguduse koraaliga). Hiljem jäi sellest alguspsalmist järgi vaid paar salmi, tavaliselt mõne psalmi algusest, koos eelneva ja järgneva kordussalmi ehk antifoniga. Meie Agenda on osaliselt rooma missa algussalmid üle võtnud, neis küll enamasti teatud muudatusi tehes. Näiteks Advendiaja I pühapäeva vanakiriklik Introitus on järgmine:

 

TARTUS TAASTATAKSE MAARJA KIRIKUT

Tartu Maarja kirik on laulupidude häll – just siit sai pasunamänguga 1869. aastal alguse esimene laulupidu.

Maarja kirik oli esimene ainult eestlaste kirik Tartus. Kahjuks hävis kirik 1941. aastal sõjategevuse tõttu ja nõukogude võimud lammutasid püsti jäänud müüridelt tornigi, et rajada hoonesse Eesti Põllumajanduse Akadeemia võimla.

2000-ndate esimeses dekaadis sõlmiti Eesti Maaülikooliga kokkulepe kirikuhoone tagastamiseks ja tänaseks on astutud esimesed reaalsed sammud kirikuhoone taastamise teel. Olgugi et hoone ise on väga kurvas seisus, saab ehitustegevus peagi alata. Sümboolselt oli selle tee alguseks kiriku peatrepi avamine 29. juunil k.a. Trepi avamisega algab ka annetuste kogumise kampaania ja igaühel teist on võimalik olla kirikuehitaja. Kiriku taastamise sihtasutuse nõukogu tööd juhib Tartu linnapea Urmas Klaas. Nii Tartu linn kui ka Ülenurme ja Luunja vald ning paljud eraannetajad on juba teinud oma rahalise panuse kiriku ehitusse.

Oma panuse saate anda Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse arvelduskontole Swedpankis EE132200221021269201, SA Tartu Maarja Kirik.

Samas ootab sihtasutus ka kõigi nende inimeste mälestusi, kes on ise või oma pere kaudu olnud seotud Tartu Maarja kogudusega.

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu

 

 


LOTERII

Koos koguduse teatega saadeti välja korjanduslehed loteriiks, mille loosimine leiab aset koguduse suvepäeval, 24. septembril 2017.a. Linda ja Edgar Kaskla kodus - 9591 Halekulani Drive, Garden Grove, CA 92841. Telefon: 714 636 8393. 

Palutakse annetada käsitöid, kunstiesemeid, tarbeasju (vaidlematult uusi), või raha võitude ostmiseks. Korjanduslehed koos annetustega palume tagastada koguduse laekur Uve Sillatile hiljemalt 1. septembriks.

Loteriipiletid saadetakse välja koguduse liikmetele ja sõpradele koos informatsioonilehega septembri alguses. Kõik, kes pileteid ei soovi, või soovivad rohkem kui 10, kuid maksimum kuni 50 piletit inimese kohta (piletihind endiselt $1.00 annetusena), palutakse lahkesti teatada koguduse laekurile enne 20. augustit k.a.

NB! Suvepäeval, 24. septembril, kohapeal, müüakse väljaostmata ning ülejäänud loterii pileteid piiramatul arvul.

Juhatus tänab annetuste eest!


LOS ANGELESE KOGUDUSELE

Armsad sõbrad,

Nagu paljud teist juba teavad, sõidame seoses sellega, et mõned meie perekonda puudutavad immigratsiooniküsimused on siiani lahenduseta, võimalike probleemide vältimiseks juuni keskpaiku Eestisse. Oleme kõigile väga tänulikud armastuse ja hoolitsuse eest, mida meie pere on möödunud aasta jooksul kogenud, ning usaldame end jätkuvalt teie palvete hoolde, et nii meie kui Los Angelese koguduse tulevik oleks Jumala käes ja kõik laheneks Tema hea ja armulise tahte kohaselt.

Tänumeeles ja õnnistussooviga

Enn Auksmann perega

 

This page was last edited on July 04, 2017 03:06 PM
Clipart courtesy of www.ChristiansUnite.com  Photo:  www.FreeTiiuPix.com

 


.


HUVITAVAT LUGEMIST


2017 - Jumalateenistuse tervik ja üksikosad - 
Algus

2017 - Jumalateenistuse Ülesehitus

2017 - Kristliku Jumalateenistuse juured

2016 - Küsimusi- vastuseid Eestist

2016 - Mis on Jumalateenistus

2016 - Adveniat regnum tuum

2016 - Auksmanni Perekond

2016 - Mõtteid koguduse teenimisest

2016 - Koguduse Suvepäev

2016 - E.E.L.K. Sinod Torontos

2014 - E.E.L.K. Sinod Los Angeleses  

2013 - Suvepäev & Lõikuspüha teenistus. 

2013 - Ühel Meelel -  Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku koguduste töö jätkumisest. 

2012 - 2650 miili - õp. Jüri Pallo  (Kirjutised)

2011 - Koguduse Lõikuspüha jumalateenistus ja suvepäev - 25. septembril

2011 - õp. Jüri Pallo - Jutlustamisest ja Talaarist

2011 - praost Thomas Vaga - E.E.L.K. koguduste olevik ja tulevik Põhja Ameerika mandril

JUTLUSED

2017

2017-Vastutades nii Jumala Kui Inimeste Ees-praost Enn Auksmann

2017 - Ülestõusnud Kristus-Meie Ainus Lootus-praost Enn Auksmann

2017-Kui minu rahvas...-praost Enn Auksmann

2017-Taevase peigmehe mõrsja - praost Enn Auksmann

2016

2016 - "Tee ja tõde ja elu" - praost Enn Auksmann

2016 - Mina usun üht, püha, kristlikku kirikut - praost Enn Auksmann

2016 - "Seitse venda ja nende püha ema - praost Enn Auksmann

2016 "Vaimus ja Tões" - praost Enn Auksmann

2016 "Meie kodupaik asub taevas"-praost Enn Auksmann

2016 "Muinasjutt meist endist" - praost Enn Auksmann


2015

2015 "Kui väga armastan ma sind" - praost Enn Auksmann

2015 "Maa peal ei ole surmavalla valitsust" - praost Enn Auksmann

2015 "Armastage Üksteist" - praost Enn Auksmann

2015 "Et meie rõõm oleks täielik!" - praost Enn Auksmann

2015 "Üles, üles kutsutakse mind" - praost Enn Auksmann

2015 "Tänulikkust ja rõõmu" - praost Enn Auksmann

 

2014

2014 "Jõulutervitused" - 
praost Enn Auksmann

2014 "Üks laps on meile sündinud" - praost Enn Auksmann

2014 - "Üks halb ja kaks head uudist" - praost Enn Auksmann

2014 - "Jaanipäevaks & Võidupühaks" - praost Enn Auksmann

2014 - "Kristus on Üles Tõusnud"  

 

2013

2013 - "Üks Jumala Rahvas me Oleme" 

2013 ~ "Puhastage usku oma südames"  

2013 ~ "Üks Laul"

2013 ~ Vaikne Nädal

 

2012

2012 ~ Head Uut Aastat 2013

2012 - "Päikesetõus" 

 

2011

2011 ~ Jõulu Jutlus 

2011 ~ Surnute Püha

2011 ~ Tulevane Au

 

SERMONS

There are currently no sermons in English.

 

TEATED

2017

2017-juuli-nr.4

2017-mai,juuni-nr.3

2017-märts-nr.2

2017-veeb.-nr.1

 

2016

2016-dets.-nr. 6

2016-okt.-nr. 5

2016-juuli-nr. 4

2016-mai-nr. 3

2016-märts-nr. 2

2016-veeb.-nr. 1

 

2015

2015-detsember-nr. 6

2015-oktoober-nr. 5

2015-juuli-nr. 4

2015-mai-nr. 3

2015-märts-nr. 2

2015-jaanuar-nr. 1

 

2014

2014-dets.-nr. 6

2014-oktoober-nr. 5

2014-juuli-nr. 4

2014-mai-nr. 3

2014-märts/aprill-nr.2

2014-veebruar-nr. 1

 

2013

2013-detsember-nr. 6

2013-oktoober-nr. 5  

2013-juuli-nr. 4 

2013-mai-nr. 3  

2013-märts-nr. 2  

2013-veebruar-nr. 1

 

2012

2012-detsember-nr. 6

2012-oktoober-nr. 5

2012-juuli-nr. 4

2012-mai-nr. 3

2012-märts-nr. 2

2012-veebruar-nr. 1

 

2011

2011-detsember-nr. 6

2011-oktoober-nr. 5

2011-juuli-nr. 4

2011-mai-nr. 3

2011-märts-nr. 2

2011-veebruar-nr. 1

 

VIITED


Terms of Use/Privacy Policy                  Site Design by Toronto Tiiu               

© 2011-2017 E.E.L.K. Los Angelese Kogudus / Estonian Evangelical Lutheran Church of Los Angeles - Kõik õigused kaitstud. All Rights Reserved.
Veebilehe/Webpage Tegevtoimetaja / Administrator:
Heino Nurmberg ~ Webmaster: Tiiu Roiser
Header image by J. Sherbert, from
Stock.xchng
The images, backgrounds and text are used with permission and are copyrighted by the image providers. Distribution, transmission or republication of any material
from this website in whole or in part in any medium or form is prohibited without prior written permission.