|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Jutlused - Sermons Jõulud,
suur rahvusvaheline kristlik laulupidu
Jõulupühad on kui üks suur rahvusvaheline laulupidu. Ükski püha pole tähistatud ja täidetud nii suure laulude ja muusika hulgaga kui jõulupühad. Igal maal ja igal rahval on omad jõululaulud ja siis ka mitmed ühised jõululaulud, jõuluoratooriumid ja instrumentaalne jõulumuusika. Üks tuntuimatest ja armastatuimatest ühistest jõululauludest sai alguse ühes väikeses Austria külas, Oberndorfis, mis asub Mozarti tõttu kuulsaks saanud Salzburgi linna külje all. Mozart polnud selle laulu loojaks, mitte ka Haydn. Selle laulu sõnad kirjutas Oberndorfi püha Nikolause kiriku abipreester Joseph Mohr ja laulu viisi kirjutas tema sõber, naaberküla organist ja kooliõpetaja Franz Gruber. See jõululaul on saavutanud maailmakuulsuse. Selle laulu sõnad on tõlgitud üle 300 keelele ja keelemurdele. Esimest korda kõlas "Püha öö, õnnistud öö" (Stille Nacht, heilige Nacht) kitarre saatel aastal 1818. Kitarret kasutati saateks sellepärast, et kiriku orel oli rikkis. Joseph Mohr oli kirjutatud laulu sõnad jõulueelsel ööl. Ta elas kaasa pühale jõuluööle, viibides oma mõtetes väikeses Petlemma linnas, kus Jeesus laps, maailma Issand, jõulude Issand ja maailma Lunastaja siia ilma sündis. Ta elas kaasa Lunastaja emale, Maarjale, kes kanadis Püha lapsukest oma süles. Ta tundis, kuidas rahu, igavik ja jumalikkus kokku tulid Jeesus-lapses. Ja nii sündis "Püha öö, õnnistud öö", praegu üks kõige lauldum ja armastatum jõululaul, mis kajab ka nendel jõuludel nii kodudes kui ka kirikutes, kristlikel jõulupuudel ja –pidudel. Ka meie, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku koguduste liikmed, valmistume, kui ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste liikmed nii Eestis kui ka välismaadel valmistuvad jõuluõhtu jumalateenistuseks, ja siis laulame jälle Gruberi ja Mohr’i "Püha öö, õnnistud öö" teadmises, et koos meiega laulavad miljonid ja miljonid kaaskristlased üle maailma seda sama, ühel jõuluööl sündinud armastatud jõululaulu. Siis kuulutab "ingli hääl" ka meile ja meie südametele sama rõõmusõnumit meie Lunastaja ja Õnnistegija sündimisest. Ja siis saame koos taevate ja inglitega kiita Issandat, lihaks tulnud Jumalat, Jeesust Kristust. "Hõisake taevad ja inglid nüüd Issandat kiitke", ja hõisakem ka meie koos nendega, sest üle kaks tuhat aastat tagasi sündis ühel pühal ööl meie keskele Jõululaps, Jeesus Kristus. Soovin
kõikidele selle sõnumi lugejatele õnnistatud jõulupühi ja uut Issanda
aastat 2012. Õpetaja
Thomas Vaga,
Jõuluaeg Kirikuaasta Valguses Kirikuaasta aluseks on Piiblis edasiantud Jeesuse Kristuse õndsuslugu, mille tähtsamaid sündmusi ristikogudus pühitseb. Võime liigitada kirikuaasta kahte suurde ossa: I Suurte pühade aeg. Siia kuuluvad jõulud, mida pühitsetakse igal aastal kindlal kuupäeval. Samuti kuuluvad suurte pühade nimistusse Ülestõusmispüha ning Nelipüha, mis on liikuvad pühad. Neid pühitsetakse küll alati samal nädalapäeval, kuid eri kuupäevadel. II Pühadeta aeg. Siia kuuluvad kirikuaasta tavalised pühapäevad. Meie oleme täna astunud jõulupühade ringi, kus tähistamine advendiaega ehk Kristuse tulemise aega, seejärel jõulusid e. Kristuse sündimise pühi. Jõulupühade ringi lõpetab kirikuaastas Kolmekuningapüha. See püha meenutab Kristuse au ilmumist kõigile rahvastele kolme Hommikumaa targa isikus. Vaatleme veelkord jõuluaega lähemalt. Jõulupühale eelneb advendiaeg ja kestab neli nädalat. Advendiajal kogudus elustab ning süvendab teadmist Jeesuse Kristuse inimesekssaamisest ja kinnitab oma usku ja lootust Tema taastulemisse. Neljandale advendipühapäevale järgnevad Jeesuse Kristuse sündimise e. jõulupühad. Meie kirikus algavad need pühad 24. detsembril, jõuluõhtul. Järgnevalt pühitsetakse 25. detsembril I Jõulupüha ja 26. detsembril II Jõulupüha. Varasemalt, enne Teist Maailmasõda, on E.E.L.K.'s pühitsetud 27. detsembril III Jõulupüha. Kirikuloos on teada, et esimest korda tähistati Kristuse sündimise pühi Roomas aastal 354. Jõulupühade jumalateenistustel loetakse Piiblist Jeesuse Kristuse sündimise lugu Luuka ev. 2: 1-20 ning teisi kirjakohti, mis kõnelevad Jumala Pojast, inimeste Lunastajast. "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!" Joh. ev. 3:16 Jällegi on saabunud jõulud. Rahu, rõõmu, armastuse, kodu- ning peresoojuse pühad. Jõulud on tulnud ja nad kutsuvad meid kõiki oma elu sügavamale mõistmisele. Jõulupühade sõnumist loeme välja ka seda, et peame oma üürikest eluaega kasutama ennekõike armastuseks. Armastuseks Jumala ning kaasinimeste vastu. Laskem jõulude ajal elustuda ka headel mälestustel, mis meile armasad ja kallid. Lohutagu jõuluevangeelium nende inimeste südameid, kes on haiged, üksikud, nõrgad, kes kaotanud töö. Jõulude valguses sündinud Jumala armastus Jeesuses Kristuses tulgu ja jäägu meie südamesse ning hinge. Jumala armastus tulgu ka nende juurde, kes on maiselt rikkad, kuid hinges õnnelikud ei ole. Kes ei oska oma elust rõõmu tunda. Tõelise rikkuse, rahu ja rõõmu annab ainult Jumal, tänu, palve ja usk Jumalasse. Jumala armastus sündigu meie kõikide südametes! Õnnistatud Jõulupühi! õp. Jüri Pallo ~ Jõulud 2011
This page was last edited on November 25, 2015 10:00 AM
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
