TEE JA TÕDE JA ELU
Koguduse Teated - Detsember 2016, Nr.6

Jah, Elu on saanud avalikuks, ja me oleme näinud ja me tunnistame ja kuulutame teile igavest elu, mis oli Isa juures ja on saanud meile avalikuks. (1Jh 1:2)

Ameerika laulja Billy Joel ütleb ühes laulus: "Ma ei taha, et mõni kaunis nägu ütleks mulle kauneid valesid – kõik, mida ma tahan, on keegi, keda uskuda."

Ma ei tea, kas see on midagi, mida me kõik soovime. Vahel võib jõuludegi pühitsemise puhul märgata, et otsitakse pigem vastupidist: teatavat lohutust igapäevaelu lohutamatuses või halluses. Lohutust, mille puhul nii selle otsija kui jagaja teavad, et tegelikult on see vaid iseendale ja teistele valetamine – või kui öelda veidi vähem karmilt, siis näitemäng, milles me kõik, sellesse tegelikult uskumata, osaleme.

Lugesin kord kellegi jõululaupäeva hommikuseid mõtteid, mis olid sellised:

"Hommikul ärgates vaatasin aknast välja. Ei ole lund! Ei ole valget värvi kusagil! Mitte täpikestki. Must ja külmunud maa. Nii must ja läbi jäätanud, et vägisi tuleb peale jõulukurjus. Jõulukurjus ei lase inimeseloomal ei Issanda Jumalaga rahu teha ega omavahel leppida. Küll on maa külmand, ja kui seda pole, siis on kärss kärnas! Ikka need inimese igipõlised hädad. Aga mina unistan. Unistamine pole ju keelatud! Unistan harmooniast. Unistan inimeste¬vahelisest sügavast lugupidamisest, kus kaaskodanikule jäetakse kurjus korda saatmata, sest teda peetakse endastki väärtuslikumaks olendiks. Unistan maailmast, kus õhtul on möödunud päevast kahju, sest kõike head, mis tulnuks teha, ei jõudnud inimesed ära teha. Neid lohutab vaid see, et homme on jälle päev ning jälle saab teha head. Te ütlete, et see on lapsik ja rumal? Et unistada võiks mingitest asjadest, mis on ka tegelikkuses võimalikud? No heakene küll. Kuidas soovite… Sel juhul ma unistan lihtsalt … valgetest jõuludest."

Jah, nii me unistame, kinnitades endale, et kui lumi maha tuleks ja meil oleksid "valged jõulud", siis oleksid ka inimesed kohe paremad ning maailm täis valgust, rahu ja rõõmu.

Toome tuppa kuuse, kuna see on "igihaljas"  – kuigi teame, et juba järgmisel päeval hakkab ta okkaid puistama ning hiljemalt mõne nädala pärast jääb temast järgi vaid kuivanud roots.

Me ootame kingitusi, aga ainult kunagi ammu, siis, kui olime väiksed lapsed, suutsime neist tõeliselt rõõmu tunda ja ennast üllatada lasta.

Me tõotame iseendale ja üksteisele – ning loodetavasti ka Jumalale – armastust ja hoolimist, aga peame pühade möödudes päris loomulikuks naasta argipäisesse eluvõitlusse, milles jõuluõhtu õdusast õlg-õla tundest saavad halastamatud küünarnukitorked.

Peaasi, et pühade ajal veidi hinge võiks tõmmata – nii astubki tõelise elu avalikuks saamise asemele, millest Pühakiri kõneleb, pigem unustuse otsimine ja enesepettus.

Jumal ei valeta meile kunagi – ega katsu ka asju ilustada või tõde varjata. See on ka vastus kõigile neile, kes küsivad, miks Piiblis on nii palju kurjust ja vägivalda: see on inimeste kurjus ja vägivald, ning kohutav tõde on seegi, et seda kurjust ja vägivalda ei ole võimalik loomulikul viisil lõpetada muidu kui inimese enda kadumisega.

Surm on patu palk, nagu ütleb Pühakiri, ja seda mitte ainult patu karistusena, vaid ka patu tulemusena, selle paratamatu tagajärjena ning ainsa väljapääsuna sellest.

Mida teeb Jumal selles olukorras? – Ta astub ise inimese asemele.

Jumala Poja inimesekssaamisel on kahekordne tähendus. Ühelt poolt astub Ta seeläbi justnimelt meie koha peale, loovutades ennast ohvrina meie eest, surres meie surma, kusjuures tegemist ei ole mingisuguse juriidilise mõttemänguga, vaid müstilise sündmusega, milles kõik, kes on ristitud, on ühes Jumala Pojaga surnud ilma ise füüsiliselt suremata, et nad võiksid koos Temaga igavesti elada.

Ning teisalt tähendab Jumala Poja inimesekssaamine seda, et Ta on tulnud mitte ainult meie eest surema, vaid ka koos meiega elama, olema alati meie juures, nagu Ta ise ütleb, iga päev kuni maailma-ajastu otsani.

See tuletab meelde ühe teise laulu sõnu, mille autoriks on samuti Billy Joel: "Ma arvan, et sa tead, mida ma püüdsin öelda. Ma lubasin, et ma ei jäta sind iialgi. Ja sa võid alati teada, ükskõik, kuhu sa ka läheksid, pole tähtis, kus sa ka oleksid: ma ei ole kunagi kaugel."

Tegemist on unelauluga, mille lõpuosa on selline: "Ühel päeval võib nutta sinu laps, ja kui sa laulad seda unelaulu, siis on su südames alati osake minust. Ühel päeval oleme kõik läinud, kuid unelaulud kestavad edasi, nad ei sure iialgi, ja nii oleme seal ka sina ja mina."

On ütlemata kaunis, kui isa laulab nõnda oma väiksele nutvale lapsele. Aga ometi ei ole see midagi muud kui toosama "kauni näo poolt kaunite valede ütlemine", mille asemel me tegelikult igatseme tõde ja seda, et võiksime kedagi ilma igasuguste mööndusteta uskuda.

Jumala Poeg ei sünni õdusasse jõuluteesklusse, Ta tuleb reaalsesse maailma. See, et Ta inimesena sündides ei sünni mitte inimeste, vaid loomade keskele, ütleb meile tegelikult kõik. (Muide, kas ei ole seegi, et inimene ennast viimase paarisaja aasta jooksul nii meelsasti loomaks kipub tunnistama, teatud enesepettuse liik: see justkui vabastaks meid kohustusest elada lõpuni inimese, mitte looma kombel.)

See kõik ei tähenda, nagu meil ei tohikski olla õdusaid jõulupühi. Vastupidi, ma soovin kõigest hingest, et nad meil oleksid. Aga mitte pettuse hinnaga.

Jumala Poeg loobus kõigest, et meil oleksid meie jõulupühad koos kingituste, küünlasära, rammusate roogade ja vähemalt mõnekski päevaks igihalja kuusepuuga.

Jõulud ei ole osa nendest kaunitest valedest, millega peaksime end lohutamatuses lohutama ja unistustesse unustama. Jõulud on jumalik valgusesähvatus, mis teeb avalikuks elu kogu selle tegelikkuses. Aga mitte ainult meie, langenud inimeste elu kogu tema troostituses, vaid ka tõelise, jumaliku Elu kogu selle kirkuses.

Tema on see, keda võime mööndusteta usaldada. Tema on see, kes oma tingimusetus armastuses on alati meie juures – mitte ainult kaunites unelauludes, mis paratamatult kord hääbuvad, vaid nii, et Tema elab ja meie elame koos Temaga.

Õnnistatud Kristuse sündimise püha!

Õpetaja Enn Auksmann

This page was last edited on November 28, 2016 05:54 PM